Sõnavana tervitab sind

Autor

Sõnavana

Olen vana raamatukoi - juba maast-madalast leidis mind alati raamatu tagant. Nüüd tegelen keeleteemadega igapäevaselt, luues sisu eesti ja inglise keeles tööalaselt. Küll aga ei piisa sellest mulle ning sestap otsustasin luua selle tagasihoidliku bloginurgakese, mille vahendusel jagan mõningaid mõtteid keelemaailma kohta. Tervitan sind dictionary.ee blogisse - loodetavasti leiad siit enda jaoks vahvat keeleteemalist sisu!
Viimased artiklid
Mängumaailma terminoloogia, mida tasub teada
Huvitavad faktid eesti keele kohta
50 Eesti head kõnekäändu ja vanasõna

dictionary.ee

Väike teejuht keelemaailmas

Eesti keele põgus ajalugu

Lugemisi: 435
Lugemisaeg:1 minut, 24 sekundit

Kas oled kunagi üldse mõelnud, kust eesti keel alguse sai? Meie pisikeses riigis on isegi olemas eraldi teadusharu, mis uurib seda, kuidas eesti keel on välja kujunenud ja arenenud.

Eesti keel pärineb iseenesest läänemeresoome keeltest – pärineme samast keelepuust, kuhu kuuluvad ka läänesoome keel, vadja keel või näiteks karjala keel.

Suuremad keelemuudatused hakkasid toimuma 13.-16. sajandil ning just sellest ajavahemikust pärineb ka Henriku Liivimaa kroonika, kust leiab esimesed eestikeelsed väljendid.16. sajandist alates hakkasid eraldi kujunema tallinna ja tartu keel ehk põhja- ja lõuna-eesti erinevad murded.

Nö ametlikuks suuremaks eesti keele alguseks peetakse 18. sajandit, mil avaldati eestikeelne piibel – see on omamoodi “uue” eesti keele algus. See ei pruugi tunduda suure sammuna, kuid eestikeelne piibel sisaldas rikkalikku sõnavara ja oli meeletu samm selle suunas, et rahva lugemisoskus paraneks. Piibli alusel õpiti lugema (ja see oli seejuures loodud põhjaeestikeelsena). Põhjaeesti keele põhjal loodi ka eesti kirjakeel.

19. sajandil pandi paika eesti kirjakeel, mis sarnaselt soome kirjakeelele järgib hääldust. Suure osa sellest tööst tegi Kuusalust pärit kirikuõpetaja Eduard Ahrens, kes pani paika kirjaviisi põhimõtted. Need põhimõtted on tänase päevani eesti kirjakeele aluseks.

1900.-aastatel hakkas eesti keel kiirelt arenema. Johannes Aavik tegi olulisi keeleuuendusi, lõi uusi sõnu ja tõi ka mõningaid soomekeelseid laensõnu kasutusse. 20.-30.-ndate aastate paiku sai eesti kirjakeel lõpuks ühtse kuju tänu Johann Voldemar Veskile. Tänane eesti kirjakeel ongi täielikult välja kujunenud Veski ja Aaviku põhimõtete põhjal.

Kõik need sammud ongi meid toonud tänasesse päeva. Laias laastus sai kõik alguse piiblist, millest aretati keelt tasapisi edasi, muutes seda aina rikkalikumaks. Suuremas osas on aga eesti keel säilinud nende reeglite põhjal, mis kunagi said paika pandud – olles endiselt häälduspõhine keel (ja üks kõige keerukamaid keeli maailmas).

Happy
Happy
0 %
Sad
Sad
0 %
Excited
Excited
0 %
Sleepy
Sleepy
0 %
Angry
Angry
0 %
Surprise
Surprise
0 %
Cookie Consent with Real Cookie Banner